Saturday, February 28, 2015

Soengukunsti ajalugu

Eneseanalüüs :

Sain tunnis palju teadmisis erinevatest ajastustest mis kuna moes oli. Sain endale inspiratsiooni uuteka ideedeks erinevatest ajastustest . Huvitav on saada juurde infot mis pärineb enne meie aega .


SOENGUD VANAS EGIPTUSES
(3000 E.M.A – 18. SAJAND) 


  

  • Juuksur oli selle ajastul aukohal.
  •    Riietus, soeng, habe, peaehe olid seisuse ja auastme tunnuseks. 
  • Jõukamatel olid omad isiklikud juuksurid, kes neile personaalseid visiite tegid, hoides oma töövahendeid ja kõike asjasse puutuvat rikkalikult kaunistatud kastides. 
  •  Parukate (inimjuustes, lambavillast) ja juuste seadmine oli orjade tööks. 
  • Et parukatel oleks kaunis must värvus, tooniti neid indigoga. Moodsateks juuksevärvideks olid must, tumepruun, punane ja neid värviti basmaga.   
  •  Soengud tarpetsikujulised.
  • Alamklassi meeste kui ka naiste soengud olid ehtsad, ei kandnud parukaid.
  • Meestel valehabemed, mis olid eelnevalt lokitud ja punutistega ehitud.

  

VANAS ROOMAS
(8. SAJAND EKR - 476. AD)




  • Kanti lihtsalt keskelt lahku kammitud ja kuklale sõlme seotud juukseid.
  •  Impeeriumi ajal koguti juuksed kukla taha või pea peale keerulistesse sõlmedesse ning palmikutesse. Lauba ümber seati juuksed jäikadeks peenikesteks lokikesteks. 
  • Soengu kooshoidmiseks ja kaunistamiseks kasutati juuksenõelu, võrkusid, pärlite ja kalliskividega kaunistatud paelu, võrusid, kilpkonnaluust kamme ning hiljem diadeeme.
  • Moes oli juuste värvimine ja pleegitamine mida teostasid spetsiaalsed orjad.
  •  Väga moes oli olla blond. 
  • Naised eksperimenteerisid pleegitajatega mille tulemuseks olid tihti rikutud juuksed. Lihtsam oli kanda parukat, mis oli tehtud põhja Saksamaalt toodud orjatüdrukute juustest. 
  • Seaduse kohaselt kandsid prostituudid kollaseid parukaid.Kiilaspäisust peeti inetuks ja püüti seda varjata ning ka ravida kõiksuguste haisvate vedelikega. 
  • Kasutati ka valejuukseid, mis olid liimitud peanahale ja korralikult kujundatud. 

MUISTNE KREEKA
(8. SAJAND EKR – 6. SAJAND)



  •   Kammimine, juuste värvimine ja lokkimine oli hästi väljaõpetatud orjade tööks. 
  • Loodus oli andnud kreeklastele tihedad, sirged, mustad juuksed. 
  • Blondid kiharad olid Muistses Kreekas haruldased ning, et sellist väljanägemist saavutada pleegitati juukseid kaaliumkloriidi, vee -ja kummelitõmmise seguga. 
  • Eriti pidulikel sündmustel kaunistati juukseid kuldpulbriga.

VARANE KESKAEG
(5. SAJAND – 15. SAJAND)





  • Juuksuritöös ilmus uus amet – saunamees, kes lõikas juukseid, tegi soenguid ja ajas habet, andis ka meditsiinilist abi.
  • Naiste iluideaaliks olid pikakasvuline heledate juustega ja tumedate kulmudega naine naine. Naised kandsid juukseid vabalt lahtiselt. 
  • Pidulikel puhkudel kaunistati juuksed ehetega. 
  •  Moes olid mitmesugused põimitud patsid. Noored neiud kandsid meelekohtadel patse. 
  •  Katoliiklastest pühakud ajasid pealael pea ringikujuliselt paljaks ja katsid aetud osa väikese mütsiga.
  • Kõrgematest kihtidest noored mehed hakkasid juuksed lokki keerama ja kandma oskuslikult kujundatud habemeid ja vuntse. 
  • Naiste soengud olid aga kaetud mitmesuguste hiiglasuurte ja naljakate peakatetega.

RENESSANSS
(14. SAJAND - 16. SAJAND)



Vararenessanss

  • Moes oli ebaharilikult kõrge laup mille saavutamiseks aeti see paljaks. 
  • Laubajoont ei tohtinud segada ka kulmud, seepärast kitkuti need välja. 
  •  Juustesse põimiti pärlitest ja korallidest keesid. 
  • Soenguid kaunistati eriliste võrkude ja katetega. 
  • Naiste juuksed, mis olid keskajal peakatete all peidus, said nüüd ilu sümboliks ja luuletajate ning kunstnike ülistusobjektiks.
  • Paljud naised pidid kasutama võltslokke ja patse, et selliseid soenguid kanda.
  • Mehed kandsid vabalt langevaid lokilisi soenguid, mille pikkus ulatus õlgadeni. 

BAROKK
17. SAJAND





  •  Selle sajandi lõpul hakkas ilmuma esimene moeajakiri.
  • Kuningas Louis XIII tõi moodi paljaks raseeritud näo, ülespoole keeratud vurrud ja väikese lõuaotsa habeme.
  •  Noored mehed kandsid pikki lokkis juukseid ja otsaesisel sirget tukka. 
  • Kanti ka parukaid.
  • Parukaid hakati eristama ka vastavalt seisusele.
  •  Vaimulikel olid keskmise tiheduse ja ümara kujuga parukad, kõrgetel ametnikel kõrged, kandilise kujuga. 
  • Sõjaväelaste parukad seoti tagant lindiga kinni.
                   

ROKOKOO
17. SAJAND




  • Rokokoo soengud on väga legendaarsed oma ebaloomulikkuse ja ebatervislikkuse tõttu.
  •  Sel ajal olid parukameistrid palju kõrgemalt hinnatud, kui juuksurid. 
  • Parukate tegemiseks kasutati inimjuuste kõrval ka kitsekarvu, hobusejõhvi ning taimekiudu.Madame de Pompadour tõi koos oma lemmikjuuksuri Lèonard`iga moodi kõrgete juuksekuhilate hulluse. 
  • Stiilipidudel soovis iga naine olla teistest naistest kaunim ja silmapaistvam.
  •  Selle aja soengud koosnesid lilledest, lindikestest ja kivikestest. Parukaid toestati traatkarkassidega, mida täideti kõikvõimalike materjalidega (vati, riide või põhuga), ning ”tsementeeriti” sea -, lamba- ja karurasvaga, et need püsti püsiksid.
  •  Suured ja uhked soengud kujutasid laevu, linnupuure ja muud sellist.
  • Iga soeng oli ainulaadne ja kordumatu. Pariisi moeajakiri ”Courier de la Mode”esitas ühe ainsa aasta jooksul ligi neli tuhat erinevat soengupilti. Soengud kõrgusid kuni 1,5 meetrini. ”Taiesed” tekitasid pea ja seljavalusid. Reisima pidi pea alaspidi või põlvili. 

(1800. - 1900. A)




  •  Sajandi esimesel veerandil lõikasid mehed oma juuksed üsna lühikeseks, jättes vaid ette pikema tuka. 
  • Soengud olid lokitud ja kaunilt seatud.
  • Vuntsid aeti maha ning lõug paljaks, see-eest tuli moodi põskhabe. 
  •  Soengusse kammiti lahk ning juuksed koguti kokku kõrvade kohal. Hiljem lisandus sellele ka juustekuhil kuklal.

1900 - 1910





  • 20. sajandi esimene kümnend oli väga naiselik ja graatsiline aeg. 
  • Siluett oli lopsakas ning ideaaliks oli küps naine. Populaarsuse tipul oli S-kujuline figuur. 
  • Selleks kandsid naised korsette.Prossid, kõrvarõngad ja rinnaesisele kinnitatud kell olid sellele ajastule omased kohustustlikud ehted. 
  •  Soengu ehtimine kammidega, mis olid sageli graveeritud ja teokarpide või koguni vääriskividega kaunistatud, tuli moodi ja läks moest välja, lilled olid aga moes kogu aeg. 
  • Tukad olid lisand, mille lõikamist paljud kaalusid, kuid oma põhikujult jäi soeng siiski rangelt endiseks. 
  • Juuste harjamine oli juuksehoolduses tähtis rituaal ja säravaid ning läikivaid kiharaid pesti sagedamini kui ühelgi varasemal ajastul.
  • Moes olid hallid ja valged juuksed, juuksevärve aga pruugiti varasemast vähem.
  •  Ripsmete rõhutamiseks kasutati värvi sees immutatud kammi. 
  • Väga populaarsed olid esimesed püsilokid Karl Nesslerilt New Yorgist. Viimaste tegemine võttis kaksteist tundi aega ning olid väga kallid. 
  • Varasemalt keerasid naised lokkide tegemiseks oma juukseid riideribadesse, või siis kasutasid algelisi lokiraudasid ja -tange, tänu millele said alguse peanaha ja kõrvade kõrvetamine.

1910 -1920




  • Esimene maailmasõda vajutas pitseri 1910. aastatele, jaotades kümnendi kaheks täiesti erinevaks, enne- ja pärastsõjaaegseks ühiskonnaks. Sõja ajal leidus kõikjal meeldetuletusi olukorra karmusest. 
  • See oli aastakümme, mil algas tegelikult naiste sotsiaalne vabanemine. 
  • Naistelt hakati ootama kõigi tagalatööde endi õlule võtmist ja haigete ning haavatute eest hoolistemist. Naistemoes domineerisid sõja algul mundrid. 
  • Sõja kestel ja pärast sõda toimusid muutused praktilisest vajadusest.
  •  Juuksed sümboliseerisid sel aastakümnel naiste seisundit ühiskonnas samavõrd kui korsett ja muutusid tugevaid tundeid äratavaks teemaks. 
  • Eelmise aastakümne juuksemoe tipp ei sobinud kuigi hästi uue, rohkem klassikast mõjutatud joonega, ning kõrgendatud vöökoht nõudis uut soengumoodide repertuaari.
  •  Puhtpraktilisel põhjusel lasksid paljud naised oma juuksed lühikeseks lõigata. 
   

1920 - 1930





  • Naiste motoks oli elupõletamine ja nad trotsisid kõiki tavasid: meikisid end avalikus kohas, suitsetasid – sageli pika sigaretipitsiga, mis oli ülimalt šokeeriv. 
  • Nende tõeline tunnusmärk oli lühike soeng. Ühe hoobiga heideti korsett kõrvale ja moodi tuli vabalt langev särkkleit.
  •  Kleidil oli lihtne varrukateta ülaosa ja alla viidud vöökoht, ning esimest korda ajaloos paljastati jalad. 
  • Lihtne napp siluett domineeris kleidimoes terve kümnendi, saavutas oma kõrgpunkti 1920-ndate keskel ning taandus siis sõna otseses mõttes lohisedes sakiliste alläärte ning ebakorrapäraste volangidega 1930-ndatesse. 
  • Terve aastakümne oli moes pottkübar, mis sügavalt pähe surutuna eeldas ajale iseloomulikku lühikest juust. Sama iseloomulikud olid pahkluu kohal nööbitavad kingad ja keskelt ahenevad ning alt laienevad kontsad.
  • Värvimine muutus sel perioodil erakordselt populaarseks, eriti hennaga. 
  • Katsetati ka vesinikülihapendit, mida peeti skandaalseks, kuid seda märksa väiksema eduga, sest paljud värvid olid üsna ohtlikud ja inimesed said neist sageli mürgituse. 

1930 - 1940


  •  Lahk kuulus vaieldamatult moodsa soengu juurde. 
  • Lahu asukoha suhtes konkreetseid ettekirjutusi ei olnud, iga naine otsustas selle ise vastavalt oma näo- ja peakujule. 
  • Paljud naised, kes harjunud kandma lahku keset pead, vaevalt loobuvad sellest.
  • Vahelduse saamiseks pole seda tarviski. Lahk jäägu keset pead, ainult eest umbes 5-7 cm kauguselt otsast antakse lahule viltunurk. Seejuures on muidugi ükskõik, kas nurk tõmmatakse paremale või pahemale poole.
  • Ühel soengul võis olla ka kaks või enam lahku. 
  • Juuste värvimise kohta tunti suurt huvi, kuid värvimisse suhtuti pigem konservaiivselt ja eelarvamustega. 

1940 - 1950

  • Inimestel soovitati kasutada vanu kardinaid, voodilinu, villaseid riideesemeid; kõikjalajakirjadnusesilmusid soovitused ja nõuanded, kuidas riideid ümber teha. 
  • Traditsioonilistele ehetele tuli leida alternatiive,  sest väärismetallid võeti tarvitusele sõjaliseks otstarbeks. Moeehete valmistamieks kasutati plastmassi ja isegi tsellofaani. 
  • Haagid ja tõmblukud muutusid vägagi haruldusteks.
  •  Neljakümnendatel olid moes tugevalt värvitud juuksed, eelkõige blondeeritud.
  • Meik oli lihtne- hoolitsetud kulmujoon, palju puudrit, lopsakad punased Amori vibuna kaarduvad huuled.Kümnendi lõpul propageeriti loomulikumat välimust. 
  • Rõhutati silmi, huuled värviti heledamaks. 
  • Hakati tootma kunstripsmeid ja lainereid.
  •  Kasutusele võeti karipsmekoolutaja ning moodi tuli kunstsünnimärk.


1950 - 1960



  • Selle kümnendi moe põhiteemaks oli naiselikkus. 
  • Kübarate, kinnaste,  väikeste kotikeste ja tikk-kontsade kandmine eeldas teatud enesekindlust ja väärikat hoiakut. 
  • Luksuslikud pikad mustad siidkindad on aga võrratud lihtsalõikelise täispika varrukateta kleidiga. Väiksese varrukaga ja põlveni pikkusega kleidi juurde sobivad edukalt samas toonis randmeni kindad. 
  • Tavaliselt jäetakse kindad tervitamisel ja kätlemisel kätte, kuid reegliks on, et söömise ajaks võetakse kindad ära.
  • Kodune juustevärvimine pakkus tootjatele olulise tähtsusega turgu. 
  • Hakati kasutama üha pöörasemaid värve, juukseid toonitati ja triibutati ka selliste ainetega, mis polnud selleks üldse mõeldud. 
  • Moes oli vesinikblond juus, kuid valida võis ka hõbedaste ja meekarva toonide vahel.
  •  Kasutati jällegi ohtralt šinjoone ja valejuukseid. 

1960 -1970



  •    Tõeline murrang moes oli mini. Kümnendi edenedes asendasid minit ja sadomasohhistlikke saapaid alt laienevad püksid.
  • Naise loomulik ehe — juus — kaunistas teda ikkagi vaid siis, kui see on hoolitsetud ja moodsalt kammitud. 
  • Moodsa arusaama järgi pidi juus olema terve, sirge, loomuliku olekuga, kergelt koolduv. 
  • Valejuuste vaimustus saavutas 1960ndatel haripunkti – tüdrukud kandsid parukaid, et muuta oma isiksust. Elizabeth Arden müüs juukselehve lausa koos juustega. 
  • Juuksevärvid olid ikka veel väga silmatorkavad ja neil olid nimed nagu Lausa virsik, Magus mesi, Õrnroosa.
  •  Lühikest jõmpsikasoengut populariseeris kuulus modell Twiggy

1970 - 1980


  •   1970ndatel olid taas moes püsilokid ja ülimaks saavutuseks oli geomeetriline lõige kombineeritult tihedate lokkidega. 
  • Väga populaarsed olid keemilised spiraallokid ning lainetavad lahtised keemilised lokid, mis enamasti olid leekivpunased, kammiti üles sõjaaegseks lokikuhilaks. 
  •  Vahvlilokid olid sel aastakümnel püsinähtus ning populaarsed olid ka peenikesed patsid, millega koos kasutati kangast punutud patse. 
  • Etnilised stiilid afrosoengust rastade imiteerivate väikeste patsideni olid moehullus, ja naistelt oodati ainult eksperimenteerimist.
  • Juustele oli see värvikas kümnend, popid olid punakad toonid, eelkõige erksad, väga kunstlikud värvid, ja tagasi oli ka henna. 

1980 - 1990




  •  Moodi tulid stretch-kangast lühike ja liibuv miniseelik ning tohutu suured õlandid, mis rõhutasid puusade kitsust. 
  • Sel kümnendil võeti uuesti välja ka ballikleidid. 
  • Karjääri tähtsust silmas pidades tahtsid paljud naised rõhutada „ajudega“ imagot ning kandsid prille. 
  • Paljud karjäärinaised hakkasid sel kümnendil kandma tööle minnes botaseid, vahetades need pärast reibastjalutuskäiku metroojaamast kontroris kingade vastu. 
  • Väärisehete ja ehtsate karusnahkade kandjate elustiil tõusis üldsuse huviorbiiti – oli seltskonnaajakirjade kõrgaeg. 
  • Kõige šikim aksessuaar, mis kellelgi olla sai, oli hämmastaval kombel laps.

1990 - 2000




  •  Suurem osa varasemaid tabusid oli meedias murtud – tervitati lesbisid šikkidel moefotodel, sirviti uusi erootikaajakirju, mis mõeldud just naistele, vaadati filme kannibalismist ning haletseti bimbosid, himbosid.
  • Nõudmine uute erutavate imagote järele kasvas jätkuvalt. 
  • Enam polnud ideaale mitte üks või kaks, vaid need paljunesid kiiremini, kui neid kirjeldada jõudis. 
  • Ikoonideks tõusid üheksakümnendatel järsult näiteksnäitlejannad Sharon Stone, Uma Thurman, Julia Roberts, modellid Kate Moss, Claudia Schiffer, tüdrukutebänd The Spice Girls jne.
  • Tselluliidi kohta oli sel kümnendil häid uudiseid, sest nüüd arvati olevat võimalik sellest lõplikult lahti saada. 
  • Kusjuures antud jutu tõesust kinnitasid tookord ilumaailma suured ja edukad.
  • Hooldusvahendite kasutamine ei torka enam silma ning rõhk on juuste loomulikul siidususel. Uudsuseotsinguis võeti üha sagedamini üle moeshow’de patsid ja intensiivsed värvid.


21. SAJAND




  • 21. sajand ei esita ühtset soengu- ja rõivastumisnõuet.
  •  Igaüks teeb oma valikud sõltumata perekondlikust taustast, ühiskondlikust kuuluvusest või usutunnistusest. 
  • Kuni eelmise sajandi viimaste aastakümneteni oli naiste meigi- ja soengumoel ainult üks eesmärk – lasta kandja paista võimalikult ebaloomulik. 
  • Tänaseks on olukord täpselt vastupidine.
  • Parimad juuksehooldus- ja meigivahendid pigem ravivad, toidavad ja hooldavad ning annavad loomuliku ja terve väljanägemise 


No comments:

Post a Comment